UUS! Andmed, tõendid ja teadmine kohaliku omavalitsuse otsustusprotsessis, TARTUS 04.05.2022 (I päev)

Koolituse algus:

04. mai 2022 10:00

Koolituse lõpp:

18. mai 2022 17:00

Toimumise aeg ja koht

04. mai ja 18.mai.2022, TARTU,  koht täpsustub

Osalejad

Vallavanemad, abivallavanemad, osakonnajuhatajad, valdkonnaspetsialistid

Õppekava kogumaht

2 päeva, 16 ak tundi

Ajakava

09.45-10.00 Registreerumine ja tervituskohv
10.00-11.30 Koolitus
11.30-11.45 Kohvipaus
11.45-13.15 Koolitus
13.15-14.00 Lõuna
14.00-15.30 Koolitus
15.30-15.45 Paus
15.45-17.00 Koolitus

Koolituse eesmärk

Koolituse tulemusel luuakse tervikpilt teadmispõhise valitsemise võimalustest ja vajadustest kohalikus omavalitsuses (KOV), õpitakse mõistma andmete ja uuringute kohta otsustusprotsessides ning kasutama peamisi seirevahendeid.

Koolitus on üles ehitatud lähtudes KOV peamistest ülesannetest teadmistele tuginevas valitsemises:

  • Näidata KOV töö tulemuslikkust kohalikule kogukonnale;
  • Avastada muutmis- ja sekkumisvajadusi kohalikus elus ja valitsemises;
  • Põhjendada otsuseid (investeeringuobjektid, üldregulatsioonid, töökorraldus, jms);
  • KOV uuringute targa tellijana.

Kuidas töötame?

Teemade avamisel ja selgitamisel on koolituse läbiv töövorm koolitajate omavaheline kriitiline dialoog, kus KOV praktilised vajadused seostatakse ülesannete täitmiseks sobilike seire- ja uurimismeetoditega. Seda täiendavad rühmatööd, ühised arutelud ning vähemalt kahe koolitusel osaleja praktilise kodutöö (uuringu lähteülesande koostamine) juhendamine.

Koolitajad

Veiko Sepp (Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskuse ruumilise arengu ja regionaalpoliitika teemajuht) ja Kertu Vuks (Elva valla abivallavanem).

Õppe sisu

I koolituspäev: 4. mai 2022

Sissejuhatus koolitusse (1 akad t): koolituse eesmärgid, ülesehitus ja meetodid; KOV osapoolte peamised teadmisvajadused; teadmispõhise valitsemise põhimõisted; koolitusel osalejate ootused, küsimused ja isiklikud arenguvajadused.

Teadmispõhine kohalik omavalitsemine poliitikateooriate vaates, lühiloeng (1 akad t):

  • Kohalik omavalitsemine kui ratsionaalne otsustusprotsess – kohalike arengueelduste- ja vajaduste kaardistamine; kohaliku arengu ja ebavõrdsuse põhjuste mõistmine; võimalustele ja vajadustele vastava meetmete kogumi disain; meetmete rakendamine, poliitika seire ja selle tagasisidestamine;
  • Kohalik omavalitsemine kui poliitiline mäng – kohalik, regionaalne ja üleriigiline parteipoliitika; kohalikud võtmeisikud ja lobby; põhjenduste ja vabanduste otsimine otsustele;
  • Kohalik omavalitsemine kui diskursus – millest saab rääkida, kuidas ja kellega; mida on mõtet mõõta ja hinnata, nii et see omaks KOV ja kogukonna jaoks tähendust ja mõistmist;
  • Kohalik omavalitsemine kui prügikast – juhuslikkus, kriisid ja šokid, võimaluste aknad sekkumiseks ja muutuste algatamiseks;
  • Kohalik omavalitsemine kui institutsionaliseeritud protsess – seadused, traditsioonid ja harjumused, haldushierarhia, varasem haldusajalugu.

Arutelu (1 akad t):

  • Kuidas mõjutab „mitteratsionaalne KOV toimimise kontekst“ KOV teadmispõhist otsustusprotsessi?
  • Millist laadi teadmine millisel juhul KOVle kasulik on?

KOV töö tulemuslikkuse näitamine (4 akad t):

Arutame ja otsime vastuseid küsimustele:

  • Mis on KOV töö tulemuslikkus, mida saab seirata ja näidata? (tehtud töö (maht ja kvaliteet); arengusse (teenustesse) investeeritud ressursid; KOV areng (võrdluses iseenda ja teistega); seatud ülesannete täitmine ja eesmärkide saavutamine)
  • Kuidas kujuneb KOV vajadus töö tulemuslikkust näidata ja kuidas seda suunata? (valitsemis- ja haldusstruktuuride praktilised vajadused; dokumentide loogikast (juhenditest) tulenevad vajadused; kogukondlikud „signaalid“)
  • Millisel viisil ja milliste tehniliste vahenditega saab töö tulemuslikkust näidata? (tegevuste loendid; andmeread; indikaatorid koos sihtväärtustega; mõõtmislauad; KOV kommunikatsioonikanalite sobivus tulemuslikkuse näitamiseks). Näited: minuomavalitsus.ee, KOV interaktiivne eelarve. Arutelu: kuidas teha mõõtmislauda KOVle kasulikumaks

Rühmatöö: strateegilisele arengueesmärgile asjakohase indikaatori loomine

Sissejuhatus: KOV targa tellijana (1 akad t):

Arutame ja otsime vastuseid küsimustele:

  • Millistel juhtudel on vaja otsuste tegemiseks vaja tellida uuring?
  • Kuidas teha head uuringu lähteülesannet? Mida peab uuringu lähteülesanne sisaldama ja mida see ei peaks sisaldama?

Juhatame sisse kodutöö ülesande:

  • Koolitusel osalejad saavad registreerides teha ettepaneku olulise uuringuvajaduse kohta;
  • Koolitajad valivad nende seast välja 2 huvitavamat, millele uuringu „omanike“ juhtimisel koostatakse teiste koolitusel osalejate abil (2 rühmas) lähteülesanne (või arendatakse edasi, parandatakse-täiendatakse olemasolevat lähteülesande mustandit);
  • Koolitajad nõustavad vajadusel kahe koolituspäeva vahelisel ajal uuringu lähteülesande koostamist;
  • Uuringu lähteülesandeid tutvustatakse ja arutatakse ühiselt läbi 2. koolituspäeva lõpuosas.

II koolituspäev: 18. mai 2022

Tõenduspõhine KOV sekkumis- ja muutmisvajaduse avastamine (3 akad t):

Sissejuhatav tagasivaade poliitikateooriatesse: Poliitilised otsused juhtuvad erinevatel põhjustel. Tõenduspõhine teadmine sekkumis- ja muutmisvajadusest on üks neist, kuid mitte ainus.

Arutame ja otsime vastuseid küsimustele:

  • Millised sekkumis- ja muutmisvajadused võivad selguda arengukava indikaatorite seirest? Millised indikaatorid on selleks sobivad? (KOV võime mõjutada indikaatori väärtust, sihtväärtuste ja lävendite ambitsioonikus ja realistlikkus)
  • Millised sekkumis- ja muutmisvajadused võivad selguda terviklike mõõtmislaudade abil? (KOV toimimise loogika mõistmine kui lähtekoht – struktuur, eelduste ja tulemuste põhjusliku seose põhimõte; tasakaalustatuse põhimõte)
  • Kuidas jõuda seireandmetest mõistmiseni ja mõistmisest hea otsuseni? (õppiv organisatsioon – siseseminarid ja -nõupidamised tulemuste tõlgendamiseks)
  • Kuidas kaasata kogukonda sekkumis- ja muutmisvajaduse avastusprotsessi? (kaasamiskampaaniad ja –üritused: kaasamisürituste meetodid; kaasamisel saadud teadmise eripärad); kvalitatiivsed uuringud: etnograafilised meetodid – vaatlus, avatud intervjuud; personad (tüüpisikud) ja nende vajaduste mõtestamine); elanike küsitlusuuringud: üldkogum ja valim (tulemuste kehtivus kogu elanikkonna või sihtrühma kohta); head küsimused ja sobivad skaalad; tehnilised ja korralduslikud võimalused küsitlusuuringute läbiviimiseks; halvad küsitlusuuringud)
  • Kuidas avastada probleeme KOV töös? (haldusprotsesside kaardistamine ja analüüs, protsesside parandamine)

Näited: tervise- ja heaoluprofiili koostamine ja analüüs; ettepanekute kogumise parimad praktikad Elva vallas ja mujal; e-küsitluste tehniliste platvormide tutvustus
Arutelu: Kuidas KOV praktikas jõutakse sekkumis- ja muutmisvajaduseni? Millist laadi ja kelle teadmisele see tugineb? Kuidas suurendada (säästlikult ja jõukohaselt) protsessi teadmispõhisust?


Tõenduspõhine otsuste selgitamine ja põhjendamine kogukonnale, tegevuste kaasrahastajale, otsuste tegijatele endile
(3 akad t)

Sissejuhatav tagasivaade poliitikateooriatesse: Poliitikaotsused juhtuvad keerukas keskkonnas, valikuid on palju. Demokraatlikus ühiskonnas tuleb otsuseid põhjendada – otsused peavad olema üldjuhul mõistlikud, ökonoomsed jne.

Arutame ja otsime vastuseid küsimustele:

  • Kuidas võrrelda erinevate valikute (otsuste) kasulikkust, mõistlikkust, ökonoomsust? (mõjude eelhindamise metoodika – alternatiivsete valikute loomine, mõjuvaldkonnad ja mõju tugevus, võrdlev analüüs; asukohavalikute eelanalüüs)
  • Millisele teadmisele tuginedes kujundada ümber teenuste võrgustikke? (teenuste kättesaadavus ja kvaliteet, teenustõhusus, teenusvajadus; rahvastikuprognoosid teenusvajaduse muutuse alusena; kogukondlikud ja kultuurilised argumendid)

Näited: Elva valla ujula asukohaanalüüs; Raplamaa teenuste uuring.
Rühmatöö: Probleemile (nt töökohtade vähesus hajasustatud piirkondades) alternatiivsete sekkumislahenduste loomine.

 KOV uuringute targa tellijana (2 akad t)

Arutame ja otsime vastuseid küsimustele:

  • Millist teadmist on mõistlik luua ja mõtestada KOV siseselt ja millisel juhul on mõistlik tellida uuring või analüüs „väljast“? (KOV andmekogude kvaliteet; ametnike tööaeg kui piiratud ressurss majasise teadmise loomisel ja hoidmisel; konsultandi kasutamine majasisese analüüsi kvaliteedikontrollina)
  • Kuidas teha head uuringu lähteülesannet? Mida peab uuringu lähteülesanne sisaldama ja mida see ei peaks sisaldama?
  • Kuidas tagada uurimuse vastavus KOV vajadustele suurendada otsuste kvaliteeti? („omanikujärelevalve“ uuringu teostamise ja vastuvõtmise ajal; uuringutulemuste tutvustamine ning kasutus otsuste tegemisel ja põhjendamisel)

Arutelu: Kuidas jõuda parima uuringu lähteülesandeni? Kodutööna valminud kahe uuringu lähteülesande tutvustus ja avalik kaitsmine, lähteülesannete kriitiline analüüs koolitajate poolt ning ühine konstruktiivne arutelu.

Registreeri

525,00€

Kinnitan, et olen tutvunud õppetöö korraldusega